Kuna mägijalgratastel ja maanteejalgratastel on erinev kasutusotstarve ja disain, on ka nende kahe sadulad kuju poolest erinevad: maanteejalgrataste sadulad on kitsamad, õhemad ja pikemad kui mägijalgrataste sadulad.

Maanteeratta sõiduasend pikendab reielihase, nelipealihase ja sääremarjalihase liikumist nii palju kui võimalik, langetades ülakeha, mistõttu reied on vertikaalsemad. Kui sadul on liiga lai, hõõrub see reiejuure sisekülge.

Mägiratta sõiduasend on püstisem kui maanteerattal, seega veidi laiem sadul ei takista jalgade liikumist eriti. Samuti sobivad mägirattad teeoludega vähem kui maanteerattad ja laiem sadul suurendab mugavust.

Maanteeratta sõiduasend määrab, et kätele jaotuv jõud on suurem kui mägirattal, lisaks on maanteeratas ka kerge, seega on sadul mägirattast õhem.

Mis puutub sellesse, miks maanteeratta sadula ninaosa on mägiratta sadula omast pikem, siis see tuleneb sellest, et kurvides tõuseb sisemine jalg üles ja välimine jalg on pedaalil kindlalt peal. Sel viisil takistab jalgratta peamine jõud välimise jala sisemise külje ja sadula vahelise kokkupuute tõttu ning käed saavad rooli detaile hõlpsalt ja hoolikalt kontrollida, muutes kurvides sõitmise lihtsamaks ja ohutumaks. See võib olla ohtlik, kui maanteeratas ei leia kohta, kuhu toetuda, või kui maanteeratas toetub kurvides valesse asendisse.