Kiivrid jagunevad peamiselt täiskiivriteks, 3/4-kiivriteks, katmata kiivriteks ja poolkiivriteks. Valime kiivri suuruse nii palju kui võimalik, et see raputaks pead, mitte ei raputaks ja ei kulutaks kiivri sagedasel kandmisel liiga palju alumist kaitsekatet.

Kiivri sisekülg peab olema varustatud löögikindla voodriga. Voodri sügavus peaks olema üle 10 mm, et tagada kiivri õhuringlus. Kiivri kehapinna paksus on 5 mm ning kiivri kandmisel on see kerge ja mugav. Kiivril pole umbne õhk, vaateväli on lai, see on selge ja takistusteta ning vaatenurk staatilises olekus on vähemalt 105°.

Kiivri kaal ei tohiks ületada 2 kg. Kiivrit kandes on helisid selgelt kuulda ja eristada igast suunast. Kiiver peaks olema peegeldav, kuumakindel, tolmukindel, veekindel ja putukakindel. Kiivri lääts peaks olema läbipaistev ja värvitu, hea vastupidavusega ja mitte purunev. Selleks, et sõidu ajal nähtavust ei mõjutataks, peaks kiivri materjal olema parima kvaliteediga ja kõva tekstuuriga.

Liikluspolitsei tuletab meelde: kui kaherattaline sõiduk satub õnnetusse, on pea juhi ja kaasreisija üks haavatavamaid kehaosi. Seetõttu tuleb lisaks seaduste ja määruste järgimisele meeles pidada ka kaitsekiivri õiget kandmist mootorratta või elektrirattaga sõites, et vältida õnnetusi.