Pakkimisandmed: 1 komplekt/postkasti karp

Tarneaeg:

Sissejuhatus väravavõrku
19. sajandi lõpus toimus Inglismaal jalgpallimatš. Pärast seda, kui ründav meeskond kiiresti edasi liikus ja värava lõi, elasid mängijad kaasa ja kohtunik kuulutas värava kehtivaks. Kaitsvad mängijad aga ümbritsesid kohtunikku ja hüüdsid, et pall lendas väravast välja ja seda ei tohiks väravaks lugeda. Kas pall läks väravasse? Selgus, et tolleaegsetes jalgpallimängudes polnud värava taga võrku ja värav löödi. Pall löödi üldiselt kiirustades ja kiiresti ning on raske hinnata, kas see läks väravasse. Kui mõlema poole mängijad vaidlesid ja kohtunik ei osanud selgelt selgitada, jooksis väljakule kalapüügivahendite tehase omanik nimega Bao Erji. Tal oli käes kalavõrk. Nii jääb löödud pall kalavõrku kinni ja värava löömise üle ei teki vaidlusi. Tema ettepaneku kiitsid heaks nii mängijad kui ka kohtunikud ning mõlemad pooled riputasid kohe oma kalavõrgud üles ja jätkasid mängu. Nii näeb isegi pealtvaataja, kas värav löödi või mitte. See meetod lahendab olulise probleemi, mille puhul on jalgpallimängudes raske hinnata, kas värav löödi või mitte. 1891. aastal kiitis Inglise Jalgpalliliit ametlikult heaks võrgu riputamise eesmärgi ja see on tänaseni kasutusel.