Suusatamine sai alguse ja arenes Skandinaavia riikides. Slaalom (SLALOM) on samuti norrakeelne sõna, mis tähendab libisemist kaldus teel. Rahvusvaheline Suusaliit asutati 1924. aastal. Murumägi oli osa esimestest taliolümpiamängudest, mis toimusid 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Maailma suusatamise juhtivad riigid on Skandinaavia riigid, nagu Norra, Rootsi, Soome ja Alpide ümbruse riigid Lääne-Euroopas: Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Saksamaa ja Rootsi, aga ka Ameerika Ühendriigid, Venemaa jne. Üldiselt on Skandinaavia riikidel eelis murumägisuusatamises ja Alpiriikidel mäesuusatamises.

Suusatamise (eriti tänapäevase võistlussuusatamise) arenguga suureneb tegevuste arv ja ala laieneb. Maailmavõistluste regulaarsed suurüritused jagunevad järgmiselt: mäesuusatamine, murdmaasuusatamine (mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, suusahüpped), vabastiilis suusatamine, laskesuusatamine, lumelauasõit jne. Iga suurüritus jaguneb paljudeks alaüritusteks. Kümned säravad kuldmedalid riiklikel võistlustel ja taliolümpiamängudel inspireerivad inimesi kõvasti tööd tegema ja jagama. Puhas võistlussuusatamine on selgelt konkurentsitihe ja spetsialiseeritud ning vastavad tingimused on ranged, mis ületab tavainimeste võimalused ja kohanemisvõime. Reisimäesuusatamine on mõeldud meelelahutuseks ja vormisolekuks ning inimfaktorid seda väga kergelt piiravad. Mehed, naised ja lapsed saavad lumeväljal hõlpsalt ja rõõmsalt libiseda ning nautida suusatamise lõputut lõbu. Kuna mäesuusatamisel on põnev, ilus, vaba, dünaamiline, atraktiivne ja laiaulatuslik osalemine, peetakse mäesuusatamist suusatamise olemuseks ja sümboliks ning see on ka turistide suusatamise esimene valik ja peamine sündmus. Tavaliselt kasutatakse mäesuusatamist inimeste suusatamisoskuste hindamiseks.