märg ülikond
Kuivülikonda kandes on keha veest täielikult isoleeritud. Olenevalt vee temperatuurist võid isolatsiooni aitamiseks kanda sees kampsunit. Seda kasutatakse ainult pärast treeningut ja sukeldumiseks külmas kliimas.

Kuivülikonnad on rohkem levinud külmas vees, kuid need on kallimad kui märjad ülikonnad ja on enamasti ühes tükis. Kuivülikonnad on valmistatud vähemalt kolmest materjalist: poroloonist, sünteetilisest kummist ja nailonist. Tänu spetsiaalsetele veekindlatele tõmblukkidele ja muudele tarvikutele, nagu kuiv sukeldumise õhutusava, on kuivülikonnad märksa kallimad kui märjad ülikonnad (kuna neutraalse tasakaalu säilitamiseks tuleb õhku süstida kuivülikonna sisse ja sealt välja, nii et Kuivülikonnal on joon alates keskmise rõhuga port regulaatori esimesel etapil kuivülikonna täispuhumiseks). Kuivülikonnas täispuhumise kontrollimiseks ja kasutamiseks on vajalik eriväljaõpe. Kuivülikonna hooldamiseks ja hooldamiseks leotage seda pärast sukeldumist puhtas vees, vältige päikesevalgust ning hoidke seda võimalikult palju ventileeritavas ja jahedas kohas. Vahustatud sünteetilisest kautšukist tekkivate pöördumatute kortsude vältimiseks tuleks tõmblukku sageli määrida ja mitte pikemaks ajaks kokku voltida.

märgülikond
Märgülikonnad on kõige sagedamini kasutatavad märjad kostüümid. Need on valmistatud vahtkummist ja nende paksus on tavaliselt vahemikus 1,5 mm kuni üle 10 mm. Imbunud külm vesi isoleeritakse riietega ja see ei tungi enam välja ning kuumeneb kiiresti keha soojusjuhtivuse toimel. Mitteaktiivsete õhumullide isoleerimine võib ära hoida kehasoojuse kadu ning liibuv märgaülikond võib vähendada nii palju kui võimalik sise- ja välisvee voolu ja vahetust ning seda parem on isolatsiooniefekt.Teiseks peab märja ülikond korralikult istuma. Mida vähem merevee ja välismaailma vahetust vesiülikonna ja keha vahel toimub, seda parem on hüdroülikonna soojusisolatsiooniefekt. Nailon ja lükra on kõige levinumad kostüümikangad. Kuna nende kahe kanga keskne vooder on poroloonist, on kahest kangast valmistatud märjadel samasugune soojusefekt, kui nende paksus on sama.