Suusatamine tekkis ja arenes Skandinaavia riikides. Slaalom (SLALOM) on ka norra sõna, mis tähendab kaldteel liuglemist. Rahvusvaheline Suusaliit loodi 1924. aastal. Põhjasuusatamine kaasati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix’s peetud esimestele taliolümpiamängudele. Maailma suusatamises on juhtivad riigid Skandinaavia riigid, nagu Norra, Rootsi, Soome ja ümberkaudsed riigid. Alpid Lääne-Euroopas: Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Saksamaal ja Rootsis, aga ka USA-s, Venemaal jne, üldiselt on põhjasuusatamises eelis Skandinaavia maadel ja mäesuusatamises Alpimaadel.

Suusatamise (eriti kaasaegse võistlussuusatamise) arenguga kaupade hulk suureneb ja valdkond laieneb. Tavapärased maailmavõistluse suursündmused jagunevad mäesuusatamiseks, põhjasuusatamiseks (põhjasuusatamine, murdmaasuusatamiseks, suusahüppeks), freestyle-suusatamiseks, laskesuusatamiseks, lumelauasõiduks jne. Iga suurüritus on jagatud paljudeks alaüritusteks. . Kümned silmipimestavad kuldmedalid riiklikel võistlustel ja taliolümpiamängudel inspireerivad inimesi pingutama ja jagama. Puhas võistlussuusatamine on selgelt võistluslik ja spetsialiseerunud ning vastavad tingimused on ranged, mis ületab tavainimeste võimekuse ja kohanemisvõime. Reisisuusatamine on meelelahutuse ja fitnessi eesmärgil ning see on inimteguritest väga kergelt piiratud. Mehed, naised ja lapsed saavad lumeväljal lihtsalt ja rõõmsalt liugu lasta ning nautida lõputut suusarõõmu. Kuna mäesuusatamise tunnused on haarav, ilus, vaba, dünaamiline, atraktiivne ja laiaulatuslik osalus, peetakse mäesuusatamist suusatamise olemuse ja sümboliks ning see on ka turistide suusatamise esimene valik ja põhisündmus. Tavaliselt kasutatakse mäesuusatamist inimeste suusatamisoskuste hindamiseks.